Skip to content

Lugu mehest, kes tahtis näha esiisade maad

Kord tahtis mees ära sõita. Ta ostis pileti ja läks lennujaama, et lennata minema. Ta oli mustanahaline, kes elas Frankfurti äärelinnas. Ühel õhtul oli ta tulnud mõttele sõita oma esiisade maale Aafrikasse, et tunda end taas vabana, nautida päikest, karjuda, metsikult vastu rinda taguda ja tormata alasti mööda savanne. Kui mees oli jõudnud lennujaama, selgus, et teel sinna oli tema piletid ja pass varastatud. Mees püüdis asjatult veenda lennujaama ametnikke, et need ta siiski lennukisse laseksid. Ta oli selleks reisiks kaua aega raha kogunud ja sellest unistanud. Kui selgus, et tema palved kõlavad kurtidele kõrvadele, kostus mehe peast vali raksatus. Tema silmad valgusid verd täis ja ta rebis endal riided seljast kuni jäi alasti hirmunud ametnike ette. Juba jooksid kohale politseinikud, kuid must paljas neeger oli omandanud hullumeelse jõu ja mängeldes korravalvureid laiali paisates tormas ta metsiku kisa saatel mööda lennujaama lõputuid koridore minema. Ta ehmatas poolsurnuks jaapani pensionäride grupi, kelle sekka ta kargas, rebis juustest tuntud itaalia näitlejannat, kargas selga ja paiskas pikali bulgaarlasest maadlusmaailmameistri. Teda ei suudetud tabada ja ühel hetkel oli ta kadunud. Arvatavasti puges ta ventilatsioonišahti. Lennujaama töötajad arvavad, et ta on seal liikvel veel praegugi. Aeg-ajalt nähakse teda otsekui viirastust hetkeks ilmuvat ja kohe kaduvat. Nad kutsuvad teda mustaks meheks, kes tahtis minna esiisade maale.