Skip to content

Hazaini surm

Hazain hakkas surema. Ta tundis kuidas surma külmad sõrmed tema liigeste umber siuglevad. Kaarnad lendasid hommikuti tema maja kohal ja ahvid kriiskasid öösiti vihaselt. Hazain kutsus oma noore naise – juba kolmanda, kelle ta oli võtnud oma pika elu jooksul. “Sukima,” ütles ta. ”Kutsu kokku minu lapsed, mu pojad Raja, Kanze, Mustata, Karalambi, Selikar, Viri, Leku, Demindzin ja Manja. Teata mu tütarde peredele ja mu onudele ja lelledele. Las hakkavad raha koguma: ma tahan, et minu keha saaks põletatud pühas linnas Beranesis ja ma vajan selleks palju sandlipuud! See on väga kallis – sa ju tead. Ma tahan, et leegid ulatuksid üles taevasse ja soojendaksid Vishnu südant nii, et ta vabastaks mu mokshast ja karmaringist ning et pääseksin otse nirvaanasse! Ise asun kohe teele. Ma võtan oma bambussaua ja lähen viimasele palverännakule pühasse linna Beranesi. Seal peab mu keha põletatud saama! Sina valmistu leinaks, Sukima.”

Naine puhkes nutma ja tormas Hazaini käsku täitma. Ta teadis, et pärast mehe surma pidi ta loobuma kõigist oma kirevatest ja kaunitest saridest, ehetest, ninarõngast ja sõrmustest. Oh, et ei olnud ta jõudnud sünnitada mehele poega, kes talle toeks oleks. Nüüd peab ta lootma vaid mehe eelmiste laste armulikkusele. Ehk võtab keegi ta enda juurde, leiab nurgakese ja pisut süüa. Kurb, kurb saab Sukima elu peale Hazaini surma olema!

Kuna Hazain oli rikas mees, siis ei hakanud ta kogu palverännakut jalgsi ette võtma. Pealegi olid ta jalad paistes ja valusad. Ta kutsus oma vana sõbra Vajani, kel oli linna uhkeim auto – Tata Motorsi 1975. aasta luksusmudel Rolls Lux Imperial Ambassador. Sellega asusid nad kahekesi teele Benaresi poole.

Kohale nad aga kahjuks ei jõudnud. Shiva vihastas Hazaini peale, et see oma palveis ainult Vishnut oli meeles pidnud. Ta tegi nii, et sõprade auto ütles üles täpselt raudteeülesõidu kohal ja ei liikunud enam paigast. Neile sõitis otsa Rajastan–Benares–Gaia–Kolkata ekspress. Sada inimest hukkus, nende seas Hazain, kes põles koos oma sõbraga ära autorusudes. Leegid tõusid kõrgele, kuid Vishnu südant need ei soojendanud. Hazain pidi järgmise elu veetma oma viimase naise Sukima kaaslasena. Ta oli tema lohutajaks lesepõlves, olles tema lemmikpärdik, keda Sukima kutsus hellalt – minu väikene meheke.